Järjekordselt olen tõbine. Tõbi algas juba eile, kui hommikul hääl kaduma oli läinud. Õhtul tekkis ka korralik nohu, nii et öösel oli magamisega päris tegu. Leevendust tõi alles nina soolveega loputamine, misjärel ikka mitu head tundi magada sain :) Igatahes jäi tänu tervisliku seisundi halvenemisele täna minematta Tallinna, kus toimub vanglakaplanite ja vabatahtlike talveseminar. Selle asemel olen koos Osvaldiga kodus ja vähemalt Ossul on selle üle päris hea meel (ehk siis “Kitsu bambu bwana,” nagu ta ise seda oma poolikus suahiili keeles väljendab). Nüüd, kus Osvald lõunaund magab, olen tegelnud WordPressi katsetamisega ja paistab, et edaspidi hakkangi oma veebilogi siin serveris hoidma.
Vat nii on elu. Homme plaanime Teelega minna kinno Harry Potteri seiklusi kaema (piletidki juba ostetud), kolmapäeval aga tuleb kimada tagasi Pärnusse, kus pean pidama praeguse leerigrupi viimase konfirmatsioonieelse tunni (ja leerieksami) ning seejärel algab juba jõulumöll. Perega saame siis kokku jälle kõige varemalt 1. jõulupüha õhtul.