Nüüd on see aeg käes! Lõppenud on kadunud pojana Mandriva lummuses olek: Toomas on tagasi Debiani all :) Sedakorda olen tänu võlgu ametivend Tõnule (P-Jakobi koguduse diakon), kellele soovitasin Elivet nende koguduse vana arvutirondi elustamiseks (ma ei teagi, mis distro tal enne jooksis, kuid kuna Tõnu on minuteada KDE sõber, siis peab Elive seal üsna tõenäoliselt elu kiiremaks muutma) ja siis meenus mulle heldimusega noorusaeg eelmisest aastast, kui Pärnu koguduse raamatukogu rondile sedasama distrot panin ja nägin, et see oli hea.
On siiani! Tõnu tiris oma kiirema internetiühenduse abil (mul kodus Starmani mikro) .iso alla ning praost Auksmann tõi täna Tallinnast tagasitulles mulle valmis plaadi ära. Õhtul siis kümne paiku koju jõudes võtsin installeerimise ette ning järgnevalt minu kommentaar:
Suurepärane! Installeerimine 5+ (eriti kena on, et kasutajaliides suhtleb inimesega mõnusalt, peaaegu isiklikul moel), riistvara tuvastamine 5+ (vähemalt minu arvutil), välimus 5, kasutajamugavus 5 (kuigi KDE pealt tulles on veidi harjuda vaja), kiirus 5+, tarkvara toimimine 5+, eestikeelse klaviatuuri tugi 2 (= menüüs on eesti klaviatuuripaigutus küll valikuna saadaval, ent sinna klõpsimine ei anna tulemust. Lahenduseks praegu soome klaviatuur, mis laseb vähese vaevaga ka õ-sid ja ü-sid teha.).
Viimatinimetatud klaviatuuriprobleem on seni ka ainus silmahakanud viga, mille suutsin esimese tunniga tuvastada. Muidu asjad toimivad: võrk toimib, töökeskkond toimib, OpenOffice 2.0 olemas…
Niisiis: soovitan kõigile linuxihuvilistele. Elivet saab proovida ka installeerimata otse CD-lt (ei pea Windowsist kohe loobuma).
———-
Täiendus 3. märtsist:
http://wiki.elivecd.org/en/79 on näha lõbus pilt (muide, ei nõuagi muud, kui Windowsi CD sisestamist ning ühes dialoogiaknas “OK” vajutamist, et niisugust nalja oma linuxis näha). Aitäh Tõnule viitamast!