Laupäeval tähistame märtsiküüditamise mälestuspäeva. Tahes või tahtmata, aga unustada ei saa küsimust: kas ei või kõik see rohkem või vähem sarnasel kujul liigagi varsti taas korduda? Kas Eesti Vabariigi armastamine ei muutu varsti samasuguseks kriminaalkuriteoks, nagu ta oli omal ajal? Nii, nagu juba praegu peetakse kuriteoks oma arvamuse omamist (vrd ntJEFF JACOBY: Lapsendamine, lapsed ja homoüritus).

Paljud EL-i liikmelisuse pooldajad küsivad täiesti siiralt: kas tõesti arvatakse, et Eestil oleks eraldi parem? Ma küsin samuti täiesti siiralt: kas Eestil olnuks Nõukogude Liiduga liitumata parem? Kes vastab, vastaku tõsiselt.