Täna oli jälle üsna pikk päev, nagu eelnevadki. Viimasel ajal on tavaliseks muutunud, et koju jõuan alles kesköö paiku ja kirikusse lähen 9 paiku hommikul. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada ega oma “rasket saatust” kurta. Üks mõte lihtsalt, mis peast kuidagi kaduda ei taha. Nimelt matsime täna Sindi kalmistul ühe 94-aastase vanaproua, kes oli muudele headele omadustele lisaks veel ka sugulane vend Hannesele, kellega oleme nii õpingu- kui relvavennad. Temaga oli tore vestelda mitmetel teemadel, kuid üks tema lause ei anna mulle rahu ja tahaksin sellele vastata nüüd nii, nagu ma arvan õige olevat. Teemaks kristlaskonna praegune lahutatus. Hannes, võibolla püüdes mulle, EELK vaimulikule, mitte haiget teha, leidis, et see on väljakutse. Aga mina ütlen teile :), et see on patt. Hannes viitas küll õigesti, et ilma Jumalata ei sünni midagi, kuid ometi ei pruugi sugugi kõik, mida Jumal lubab sündida, olla Tema otsene tahe ja hea meel.
Mina arvan, et mitte mõtete lahusus pole patt, vaid kohtumõistmine selle juures. On kogudusi, kelle otsusel kõik teised kogudused lähevad otsejoones põrgusse.
Toomas! Oled sa arvutis kõva tegija? Oleks hädasti vaja vaimulikku mahukat foorumit tasakaalustamaks “foorum.usk-u”
kerkel, mis sellel foorum.usk.ee-l viga?
ja selle tasakaalustajaks on ju corum.
Ester! Ma ei hakka avalikus netis foorumit arvustama.
Olen üritanud mõlemas foorumis. EKF-st sain välja, aga corum hiab oma nimekirjas ka korduvate palvete vastaselt nimi kustutada. Nimetasin seda nimekirja “surnud hingede nimekirjaks”.
Ilmselt on viga minus, et ma neisse kummassegi ei sobitu.