Toomas Nigola diarium

Toimuvat jälgides meenub vägisi lõik võrdlemisi hiljuti Rahvusraamatukogus näidatud filmist, kus Karol sakslaste poolt okupeeritud Poolas sõpradele põhjendas teatritööst loobumist ja preestriks saamist umbes nii: “Olles vastamisi niisuguse sügava kurjusega, saame vastata vaid veel sügavama armastusega”.

Isa Veiko tegi avalduse päevakajalisel teemal:

Siseminister Kalle Laaneti otsus keelustada Tõnismäel meeleavaldused ja
kogunemised avaliku koosoleku seaduse § 2 mõttes, kui nimetatud koosolekute
eesmärk on rahumeelne arvamuse väljendamine ausambaga seonduvates
küsimustes, on ebaseaduslik ja vastuolus Eestis kehtiva õiguskorraga.

Rahumeelseid koosolekuid, kus avaldatakse seisukohti monumendi teisaldamise
või allesjätmise toetuseks, ei ole iseenesest võimalik käsitleda rahvuslikku
või poliitilist vaenu õhutavatena. Taoliste koosolekute korraldamine ja
nendel osalemine on Eesti Vabariigi kodanike põhiõigus, mida ei ole võimalik
piirata ei põhiseaduse ega avaliku koosoleku seaduse § 3 alusel. Niisamuti
ei vasta Tõnismäel asuva monumendi ümbrus seaduse §-s 5 nimetatud
piirangutele, kui pole just tegemist varisemisohtliku kohaga.

Sellest lähtuvalt tuleb siseminister Kalle Laaneti otsus tunnistada
õigustühiseks. Samuti tuleb selgitada, et politseiametnikud või teised
korrakaitsetöötajad, kes kõnealusest korraldusest lähtudes takistavad
seaduslike koosolekute läbiviimist, panevad toime raske kuriteo.

Postimees avaldas selle kohta uudise ning kommentaatorid näitasid järjekordselt oma taset – nagu tavaks, ei saa enamik neist aru avalduse sisust ning kommenteerivad seetõttu avalduse autorit. Või on tõesti tegu pimeda vihaga kiriku ja usklike vastu, mis igasuguse aruka mõtte võimatuks teeb?

Tänane Pärnu Postimees avaldas minu arvamusartikli eurolaulu teemal: http://www.parnupostimees.ee/260506/esileht/arvamus/10064903.php. Rohkem nagu polegi midagi öelda. Edaspidi kirjutan millestki muust :)

Lugemiseni.

Niisugust nime kannab päris muhe saade Ancient Faith Radios. Juba eetris olnud saateid saab .mp3 failidena ka raadiojaama veebilehelt alla laadida kuulamiseks suvalisel ajal. Nimelt siit: http://www.ancientfaithradio.com/ourlife/index.html. Head kuulamist! :)

Palvetades tuleb olla väga ettevaatlik – iial ei tea, millisele palvele Jumal vastab :)
Eile õhtul magama minnes palvetasin, et Issand aitaks mul hommikul mõistlikul ajal ärgata, kuna viimastel päevadel oli mul veidi raske õigel ajal (noh, poole kaheksast-kaheksast) üles tõusmisega (ikka kippus und üheksani jätkuma) ja päeva alustamisega. Ma mõtlesin, et kui saaks pool kaheksa üles, oleks kena küll, aga eriti pikemalt sellele teemale ei mõelnud, kuna hommikuks polnud ühtki kellaajalist kohustust, mis sundinuks õigeaegse ärkamise pärast muretsema. Täna hommikul oli kell viis uni läinud ja enesetunne suurepärane – ei mingit vajadustki hommikukohvi järele! Väga mõnus! :)

Enne magamaminekut viitaksin veel õp Jaanus Noormägiga tehtud intervjuule ajalehes “Eesti Kirik“, kus ta vastab Kadri Pulga küsimustele eetika, moraali jms teemadel. Selles intervjuus pole midagi eriti uut sellele, kes on eetikat õppinud, kuid kuna enamik eestlasi seda teinud ei ole, tasuks pilk peale visata kasvõi selleks, et teada, millele sõnadega “eetika”, “amoraalne” jne korrektses keelekasutuses viitama peaks. Intervjuu ise on loetav aadressil http://www.eestikirik.ee/content/view/1256/46/.

Pole võimatu, et koguduseliikmete või muude inimestega tuleb juttu ansamblist Lordi ja küsimusest, “kas nad on siis satanistid või ei ole?”

Vend Mika Saksamaalt teadis rääkida, et mõnede poolt satanismis kahtlustatud tänavuaastase Eurovisiooni võitjabändi Lordi laulja ema olevat “väga sügavalt usklik”. Drummar Sampsa Astala alias Kita on kirjutanud lastemissa (leitav “Laulutuuli” nimelise lauliku lõpus) koos Ville Papuga. Ta on teinud Soome luterlikus kirikus lastetööd.

Lehekuljelt http://www.eurovision.tv/english/2469.htm on leitav päris muhe intervjuu Mr Lordiga (ansambli laulja, pärisnimega Tomi). Mõned nopped:

• Kindlasti ei sobi Lordi ja kristlus omavahel? Aga muidugi sobivad. “Ma olen kiriku liige ja meie trummar Kita on kirjutanud ja esitanud kirikumuusikat.” (Surely Lordi and Christianity don’t go together? Sure they do. “I am a member of a church and our drummer Kita actually wrote and played some church music.”)
• “Ma ei taha põrgus põleda, tahan minna taevasse.” (“I don’t want to burn in hell, I want to go to heaven.”)

Lisaks peaks ansambli suhtumisest kuradisse andma vihje ka üks nende tuntud lugudest: “Devil Is a Loser” (Kurat on kaotaja), mille videot saab näha aadressil http://video.google.com/videoplay?docid=7532615930726061413&q=lordi (sõnad nt http://lyrics.duble.com/lyrics/L/lordi-lyrics/lordi-devil-is-a-loser-lyrics.htm ). Eurovisiooni võiduloo video on aga näha siin .

Nõndapalju siis vahelduseks muusika teemadel.

Hea tahtmise juures võib soomlaste eurolaulus näha lausa kristlikku misjonilaulu :) Sõnad on siin: http://www.kolumbus.fi/jarpen/hard.htm ja muusika siin http://www.postimees.ee/eurolaul/file/soome.mp3.

Veel üks kurb uudis, mis on küll juba nädalake vana, kuid mina kuulsin seda alles nüüd Ancient Faith Radio-st: 13. mail suri Jaroslav Pelikan, tuntud õigeusu (endine luterlane) kirikuloolane ja Yale’i ülikooli emeriitprofessor. Nüüd asja uurides märkan, et Pontifikaator on oma lehel sellest juba järmisel päeval kirjutanud. Lühikese ülevaate Pelikani töödest leiab ka Wikipeediast.

Ja jälle on imeline kogeda, et kristlase surm erineb määratult iga teise inimese surmast.

Puhaku ta rahus!

2006. aastal on Eestis võimul sisuliselt samad inimesed, kes olid võimul 1986. aastal. Lehvivad punalipud ja Eesti lippe korjatakse ära ning viiakse miilitsa poolt minema. Seltsimehed autasustavad omaaegseid Eesti lipu mahavõtjaid. Ja Madisson korraldab jälle Hirveparki!
/ Veiko Vihuri/

Pole sugugi võimatu, et niisuguste sissekannete eest veebilogisse lastakse mind mitte-väga-kauges tulevikus maha või vähemalt pannakse vangi. Aga avaldamata jätta ka ei saa.

TMS-s kirjeldab Erik Arro olukorra veidi pikemalt:

“9. mai 2006. Euroopa päev, Teise Maailmasõja lõpp, aga eestlastele leinapäev – vene orjuse algus. Pronksist punaarmeelane seisab ikka Tallinna kesklinnas. Sajad vene kommunistid ja sõjaveteranid, meie piinajad ja alistajad – pidutsevad, räuskavad, joovad viina ja vehivad punalippudega, üksik sini-must-valge lipp rebitakse maha. Politsei ei vii ära punalippe ega pane vene sõjardeid kongi, vaid ära viiakse üksik maha rebitud Eesti lipp … Kas on aasta 1940? Ei, see on praegu, aastal 2006.”

Ning Mart Helme vaatab “lootusrikkalt” tulevikku:

“Nii võimegi päris kindlad olla, et peale lõõgastavat suvepuhkust kogeb eesti rahvas 22. septembril, kui venelased Tõnismäele taas Tallinna „vabastamist“ tähistama kogunevad, järjekordset alandust, sest äsja möödunud 9. maiga võrreldes on punalippe veel rohkem lehvimas, kõned on järjest avalikumalt Eesti-vaenulikud ning meie valitsuste väitel peaaegu juba täielikult integreeritud koolilapsed (vene koolide omad loomulikult) demonstreerivad meile õpetajate juubeldavate pilkude all nõukogude suur-vene šovinismi seesugust emotsionaalset palangut, et kõige räigemgi eesti natsionalism on selle kõrval nagu välgumihkli sähvatus purskava vulkaani jalamil. Iseenesest mõistetavalt turvab neid selle juures senisest veelgi võimsam hord politseinikke, kapokaid, jupokaid ja eriüksuslasi, kelledest märkimisväärne osa koos koerte ja erivarustusega on taktitundeliselt peidetud kõrvaltänavatele.”