Koolis on vast kõik siinsed teoloogid õppinud, et evangeeliumid on kirja pandud pigem hiljem, kui varem (Jeesus-sündmuse poolt vaadatuna). Mida aga arvavad meie õpetatud vennad Jean Carmignaci tegemistest, kelle raamat (inglisekeelse tõlkena) Birth of the Synoptic Gospels (www.kriso.ee-s 490 krooni) pakub igatahes päris põnevaid väiteid.
Carmignac lähtub oma uurimistöös filoloogiast, sõnade tähendusest ning ajaloost. Ta võttis nõuks proovida sünoptilisi evangeeliume kreeka keelest heebrea keelde tõlkida (siinkohal meenub professor Saagi soovitus lugeda Ilmutuseraamatut heebrea keeles, kuna ainult siis olevat võimalik sellest korralikult aru saada):
“Tahtsin alustada Markuse evangeeliumist. Kergendamaks kreekakeelsete evangeeliumite ja Qumrani heebrea tekstide võrdlust, soovisin lihtsalt omaenda tarbeks näha, mida Mk Qumrani heebrea keelde tõlgituna pakuks. Olin kujutlenud, et tõlkimine saab olema vaevaline semiidi ja kreeka mõtlemise vahe tõttu. Oma suureks üllatuseks leidsin, et tõlkimine oli – vastupidi – vägagi kerge. Umbes 1963. aasta aprilli keskel, pärast vaid ühte tööpäeva, olin ma veendunud, et Mk kreekakeelne tekst ei saa olla originaal, vaid ainult tõlge heebreakeelsest tekstist.”
Üks näide Lk 1:68-79 Sakariase kiituslaulust heebrea keelde panduna. Kreeka keeles pole selles tekstis poeesiana midagi erilist. Heebrea keeles seevastu ilmneb päris kaval sõnademäng:
“… et halastust anda meie vanematele…” – heebrea verb “halastuse näitamise” jaoks, mis sinna sobib, on hanan, mis on ühtlasi ka juureks nimele Yohanan (ehk siis Johannesele)
“… pidada meeles oma püha lepingut…” – sõna meeles pidamise kohta oleks zakar, mis on juur nimele Zakaryah (Sakarias).
“… vannet, mille ta on vandunud…” – “vanduma” jaoks sobib heebrea keele sõna shaba, mis on juur nimele Elishaba (Eliisabet).
Kas see on juhus, küsib Carmignac, et selle poeeme teine stroof algab kolmekordse viitega loo kolmele peategelasele: Johannesele, Sakariale ja Eliisabetile? Ent niisugune vihje sisaldub ainult heebrea, mitte kreekakeelses tõlkes.
Carmignac jõuab järeldusele, et Mk ja Mt evangeeliumid ning Lk evangeeliumi aluseks olnud dokumendid olid kas aramea või heebrea keelsed. Heebrea olevat tõenäolisem. Enamgi veel, Mk evangeelium võis tema järgi olla kirjutatud esmalt heebrea keeles (Peetruse dikteerimisel, võibolla Markuse poolt kirja panduna). Markus tõlkis evangeeliumi ~63. aastal kreeka keelde ja võis sinna teha muudatusi (see seletaks ehk ka, miks kirikuisad nimetavad Markust Peetruse hermeneudiks – T.N. märkus).
Kõlab igatahes huvitavalt. Huvitav, mida meie piibliteadlased sellest arvavad?