Süütalastepäeva kangelaste kohta pole palju kirjutada. Nad pole teinud kuigi palju märkimisväärset, sest neile ei antud selleks kunagi võimalust. Nad mõrvati enne, kui neil olnuks võimalus teha midagi või saada kellekski eriliseks. Nad on inimesed, keda teised ohverdavad omaenda suuremate eesmärkide nimel nagu kanamunad, mis purustatakse omleti valmistamiseks.
Abordiohvreid mälestades tähistame teatud mõttes kõigi nende inimeste märtrisurma, kelleks need sünniõiguseta jäänud lapsed oleksid võinud saada. Ja nende lapsed. Ning meenutame ka seda, et vaid tühine vähemus lootemõrvu sooritatakse meditsiinilistel kaalutlustel.
Süütalastepäeva õhtuks aga paraku selline kurb sõnum Pärnumaalt: http://www.postimees.ee/281206/esileht/siseuudised/236421.php?r=
:(
See on kole lugu jah. Varsti peaksin nende laste emaga kohtuma – pühapäeval Vändras matus.
Hingejõudu sulle endale selleks kohtumiseks.
Suur tänu! Kohtumine läks kenasti: kuulsin laste kohta palju head ning loodetavasti said ka kõik matusega seonduvad praktilised küsimused vastuse.
Õnnistatud saabuvat uut aastat!
Süüta laste päev…
Pärnumaa tragöödia matab hinge!
Minu tütar on sündinud süütalaste päeval.
Olen absoluutselt igasuguse mõrva, ka abordi, vastu, kuid aborti ei saa saa võrrelda kanamunadega. Müüdavad kanamunad on teatavasti viljastamata ja neist ei areneks kunagi elu. Ehkki, ehkki…on ka müüdud mune, kus peaaegu et eluküps tibu sees on. Ise pole näinud.
Ingridile üks teemaväline vahemärkus:
luuletuse “Armatus laulab jõuluööl” autor on Peeter Sink (sinu blogi väidab, et autor on tundmatu).
Tänud, Ester!
See viga saab kohe parandatud. :-)