Mõttetera vapralt mehelt
I believe that to have a friend,
a man must be one.
That all men are created equal
and that everyone has within himself
the power to make this a better world.
That God put the firewood there
but that every man
must gather and light it himself.
In being prepared
physically, mentally, and morally
to fight when necessary
for that which is right.
That a man should make the most
of what equipment he has.
That sooner or later...
somewhere...somehow...
we must settle with the world
and make payment for what we have taken.
That all things change but truth,
and that truth alone, lives on forever.
In my Creator, my country, my fellow man.
- The Lone Ranger
|
Ideaalsed valimislubadused Olen viimasel ajal mõelnud, millised võiksid olla mind tõsiselt paeluvad valimislubadused, mis paneksid mind üht erakonda (lubaduste põhjal) teistele eelistama (olgu lisatud, et tegelikult on mul hääletamas juba käidud, nii et muuta pole seekord enam midagi). Leidsin, et selleks võiks olla kolme ilmloogilise asja ettevõtmine:
Alkoholi kuritarvitamise muutmine kriminaalkuriteoks. Kuri tegu on see ju niigi. Vanglapäevilt mäletan, et suurem osa mõrva eest istujaid olid oma teo toime pannud alkoholijoobes, sama kehtib lugematu hulga liiklusõnnetustes hukkunute või vigaseks jäänute puhul. Igasugu hingehaavadest, mida joobnud endile ja teistele löövad, asotsiaalsest eluviisist jmt kirjutamata. Õnnetuste arvu loodetava vähenemise arvelt väheneksid tunduvalt ka kulutused tervishoiuteenustele, sotsiaalabile jne.
Suitsetamise muutmine kriminaalkuriteoks. St tubaka tarvitamise, mitte nt kalade suitsutamise (vahva oli täna Tartus Zoloogiamuuseumis Osvaldiga jalutades, et lesta nähes hõiskas ta kohe: “Näe, suitsukala!”). Poleks mõeldav, et oma tervise suitsetamise tagajärjel rikkunule (ammugi passiivsele suitsetajale) keeldutakse andmast meditsiinilist abi tekkinud probleemide leevendamiseks. Küll aga tuleks selliseid terviserikkujaid, kes hiljem ühiskassast ravitoetust nõuavad, vastutusele võtta. Mingil määral püüab ehk tubakaaktsiis toimida trahvina, ent suurt efekti sel pole, kui isegi töötud jaksavad paki päevas suitsetada.
Aktsionäride muutmine kaasvastutavaks ettevõtte sigaduste eest. Nagu Kalle Lasn oma raamatus “Kultuuritõkestus” kirjutab: “Kuidas oleks, kui igat aktsionäri loetaks isiklikult süüdiolevaks ja vastutavaks asjaosalistele tekitatud vigastuste või keskkonnakahjustuste eest? Miks ei peaks see nii olema?” Tõepoolest, miks ei peaks see nii olema?
Kirjuta vastu
|
|