Toomas Nigola diarium

Üks muhe pildike jumalakartusest avaneb siin. :)

Vahel maksab karmilt kätte ebaselgelt väljendumine. Tean, et see on puhuti mu viga (kipun ülehindama kuulajate-lugejate viitsimist süveneda ja kaasa- või edasi mõelda). Nii on juhtunud nüüd näituseks LõunaLehes ilmunud artikliga, millele Teele isa meie tähelepanu juhtis ja kus on ära toodud mitu väljavõtet mu diariumist. “Horoskoop Eestimaa Rahwastele“, mida seal osutatakse, on ju õigupoolest ise osutus TMS-i artiklile ja tekstki on kõik sealt. http://pkalap.livejournal.com/ foto juures olevat vihjet Lutheri pildile, ei mõista paraku vist küll 95% lugejatest – need, kes pole kursis tol ajal Pärnus siseringis päevakorral olnud Lutheri kuju temaatikaga. Aga mis teha? “Ta paneb su laulu sisse ja sealt sina enam välja ei saa” – umbes nii kõlas vist repliik ühest tuntud kodumaisest filmist. Mis kirjas ja avaldatud, see kirjas ja avaldatud. Ehk peaks õienduse saatma? Valitsust – arvaku ma kehtivast poliitilisest süsteemist mida tahes – ma oma sõnadega siiski solvama ei hakkaks. Mitte, et valitsus oleks püha ja tabu per se, vaid kuna ka valitsus koosneb inimestest, kes isegi eksides väärivad meie armastust (ja – siin olgu lugejal arusaamist, et ma tõesti mitte kõike ilma naljavarjundita ei kirjuta – eks õpeta ju ka Jeesus meile üht-teist teenimatu armastuse kohta).

SL Õl on Lõunalehte jäljendanud ja samuti minult küsimata mu blogi ja selles leiduvat avaldanud. Hüva, autoriõiguste kohta pole siin tõesti märget, aga vähemalt viisakusest võiks siiski ju küsida…

Huvitav, miks “shallallaa” ajakirjanikele nii väga veider tundub? On selles siis midagi sündsusetut? Nooruses (möödunud sajandil), kui ilmus ajaleht Post, olin Pesakonna fännklubi liige (räbaldunud t-särk on siiani alles)… Oh aeg! Märkasin Pesakonna veebilehelt, et “P-p-pasunasse” mängiti BBsummeril aastal 1995 – ikka hiiglama ammu! (“Kuidas me kord Velikije Luki all…”) Tõsi, ega nüüd ei viitsiks ka sääraste asjadega tegelda muu, kui ehk magusa nostalgia pärast…

Näib, et BNS ei eksinud – 12. augustist olengi Põlvas ametis. Ametlik introduktsiooniteenistus peaks aga olema 26. augustil.

Kriso teatas, et raamat on kohal. Aga enne homset ikkagi välja ei anta :(

Täiendatud 21.07: Aga mis sellest, Harry elab ja maailm rõõmustab :)

Täiendatud 27.07: Tänasega sai ka seitsmes osa õnnelikult lõpuni loetud ning tuleb tunnustada J. K. Rowlingu jutustamisoskust (tema ettelugemisoskust saab hinnata siin) – mitte igaüks ei suuda kirjutada nõnda haaravalt, et pisut üle 600 lehekülje vähem kui kuue päevaga neelatakse lugeja poolt, kellele ilukirjanduse lugemine pole põhitöö :)

Muide, Rowling ja Bloomsbury on lisaks hea meelelahutuse pakkumisele sirutanud abistava käe ka vanade keelte õpetajatele – lihtsustamaks lastel ja vanematelgi ladina- ja vanakreeka keele õppimist (mis “meie ajal” peamiselt õpikute, sõnastike ja grammatikatabelitega piirduski), on esimesed osad HP seiklustest tõlgitud neisse keeltesse. Andrew Wilson kirjeldab oma veebilehel kreekakeelse tõlke saamislugu. Seda tõlget saab tellida ka krisost, nagu ka raamatuid Harrius Potter et Philosophi Lapis ja Harrius Potter Et Camera Secretorum.

Shallallaa, nüüd on siis põhjust kirjutada kiidusõnu BNS-i operatiivsuse aadressil. Ago Pärtelpoeg helistas pärastlõunal ja ütles, et oli lugenud BNS-i uudist minu valimise kohta Põlva koguduse õpetajaks (SL Õhtuleht vahendab uudist siin ja Kompass siin). Nii ruttu! Valimised olid ju alles 1. juulil… :) Aga olgu peale, ega ma tegelikult ju õelutseda taha, lihtsalt pisut palju on viimastel päevadel jälle Pratchettit loetud. ;)

Jeesus ütleb: „Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki!

Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla. Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb: “Tola!”, peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: “Sina jäle!”, peab minema tulepõrgusse.

Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and! Ole varmalt järeleandlik oma vastasele, kuni sa oled temaga teel, et sinu vastane sind ei annaks kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi! Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi veeringu.

Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.

Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse. Ja kui su parem käsi ajab sind patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse.“

Kui olin noor, tuli teatud perioodil pikemalt tegemist teha jehoovatunnistajatega. Umbes poole aasta jooksul käisid paar neist teatava regulaarsusega meil külas ning arutlesime siis Piiibli, Jumala, elu, asjade ja üleüldse üle lähtudes teemadest, mis toodud nende raamatukeses „Mida Jumal meilt nõuab?“

Mida Jumal siis nõuab? Läbi aegade on Temast tehtud mitmesuguseid – kohati karikatuurseid – kujutluspilte. Üsna levinud on nt kujutelm pilvepiiril istuvast kurjast Jumalast, kes pingsalt jälgib, et inimestel ometigi tore ei oleks. Ja kui midagi leiab, kohe keelab või rikub ära. Vahel kujutlevad ka kristlased ise Jumalat säärasena, kes aina nõuab ning kelle ees polegi muud teha, kui vaid väriseda.

Kuidas on lood tegelikult? Kui mõtleme selle üle, mida Jumal endast ilmutanud on ning pöörame oma pilgud Piibli ja kiriku ajaloo poole, kohtame sootuks teistsugust Jumalat. Tõsi, Piibli loomisloo esimene negatiivne hinnang kõlab inimesega seoses, „Inimesel pole hea üksi olla,“ kuid see pole mitte parastav rõõmuhõise, vaid parandamist vajava fakti konstanteering. Ja Jumal võtab midagi ette selleks, et inimestel oleks hea – ta loob inimesele (abi)kaasa. Mõni arvab, et Jumalat huvitab ainult see, kuidas inimestelt kõik rõõmud ära võtta, tegelikult aga soovib Jumal inimestele täiuslikku rõõmu ja õndsust.

Isegi põrgusse minejate pärast kurvastab Jumal kõige rohkem, sest tema ka armastab neid kõige rohkem. Kaugelt enam, kui inimene ise ennast suudab armastada.

Jumal tahab, et kõik inimesed õndsaks saaksid, pääseksid õndsusetusest. Ajalikult ja igavesti.

Õndsusest mõtleb enamik inimesi vist, et see on miski, mis ootab meid „tähtede taga“. Osaliselt on see muidugi tõsi, sest veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Aga teisalt on tõsi ka see, et me ei pea ka senikaua sugugi käed rüpes või endises patuelus surmatunnini oma elu raiskama, vaid Jumal soovib meid juba nüüd päev-päevalt oma armu täiuse sarnasemaks muuta.

Ehk nagu kirjutab Harald Põld oma raamatus „Luterluse alustest ja tunnustest“: „Piibli vaate järgi me peame õndsaks saama tingimata enne surma ja siin maa peal. Siis võime pärida ka igavese õndsuse Jumala juures taevas. Igavene õndsus on lihtsalt siin maa peal algava õndsuse katkestamatu jätkumine. Piibel ei vaata õndsusele kui olukorrale, mis algab alles sealpool hauda, vaid kui olukorrale, mis on siin maa peal olemas või juba käes. Igatahes peab see, kes tahab taevase õnduse pärida, selle õndsuse enne hingeheitmist kätte saanud olema, muidu ta ei pääse igavesse taevaellu. Kiri ütleb ju ka, et “õndsad on (mitte “õndsaks saavad”) surnud, kes Issandas surevad” (Ilm 14,13), see tähendab: need, kes suremise momendil on juba Issanda kui õndsuse-andja omad: neil peab selle elu piiril siinpool hauda olema tunnistus käes, et nad on taevariigi alamad, muidu nad ei pääse sisse.“

Kuidas saame õndsaks? Millised juhised on Jumal andnud?

„Jumal on ainus“ ja „Armasta Jumalat kõigest, mis sul on ja kes sa oled ning ligimest kui iseennast“ – need on Jeesuse sõnutsi suurimad käsud. Neist lähtub kõik muu. See on õnne printsiip ja Jumala tahe inimeste jaoks. On tõsi, et armastus pole ennekõike tundee- vaid tahte küsimus, ent tahtliku armastuse tulemuseks – see tähendab tegudes ja kogu elus väljenduva armastuse tulemuseks – on rõõm ja õnn nii armastajale, kui armastatu(te)le. Jumala käskude mõte on hoida meid enesele ja teistele haiget tegemast ning vastupidi – aidata meil teha head nii, nagu Tema on hea.

Kuidas armastada, seda seletab pühakiri ning kiriku traditsioon meile mitmel puhul konkreetsemalt. Vana Testamendi 10 käsku või 10 sõna on üks näide sellest. Jeesuse Mäejutlus vast tuntuselt kohe järgmine.

„Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla. Aga mina ütlen teile“ nõnda kõneleb Issand. Matteuse evangeeliumi järgi kõneleb ta mäel ning justkui uue Moosesena esitab ta oma seaduse. Tõsi, Moosesel on Jeesusega hulgaliselt paralleele ning juudid ootasidki Messiaks Jumala tõotustele tuginedes uut Moosest.

Kristus tõlgendas seadusesätteid neid rahvale selgitades paljuski ootamatult – mitte kui kirjapandud normi, vaid kui armastuse seletust.

Apostel Paulus kirjutab Galaatlastele seadusest: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!“ (Gl 5:1) Seda on tõlgendatud – ja küllap õigesti – tähendama, et kristlastena pole me allutatud kirjatähe seadusele, reglementide kogule, mida tuleb järgida ja mida võib vajadusel endale sobivaks tõlgendada, nagu seadusi ikka. „Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üksteist armastuses! Sest kogu Seadus sisaldub täielikult ühes lauses: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!““

Kristuse seadus on vabadus – kuid vabadus, mis on juhitud Jumala Vaimust ning armastusest, nagu Jumal on armastus.

Augustinus: „Armasta ja tee, mida tahad: kui vaikid, vaiki armastusega; või kui karjud, karju armastusega; või kui parandad, paranda armastusega; olgu su sees armastuse juur; ei saa sellest juurest muud tulla kui head.„

Seadust saab tõlgendada omakasupüüdlikult ja õelaltki, armastus aga ei jäta kurjale ruumi.

Kristlik armastus lähtub soovist jäljendada Kristust. Tema on jätnud meile eeskuju, et käiksime selles. See on ennastohverdav armastus, mis on valmis oma hüved ja vajadusel koguni elu loovutama armastatu õnne heaks. Ja vaid selles peitub ka armastaja enese tõeline vabadus ja õnn. Kuni oleme iseenda kammitsais, ei ole me vabad. Kui loobume endast Jeesuse ja armuõpetuse pärast – see tähendab päriselt, andes oma elud Jumala teenistusse – siis oleme tõeliselt vabad ja kasvame õnduses ning kõiksuguses heas. Mitte asjata ei manitse Jeesus: „Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse. Ja kui su parem käsi ajab sind patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse.“

Põrgu on kole koht. See on nende asupaik, kes pole tahtnud õndsust vastu võtta, vaid on selleasemel eelistanud kinni hoida oma rikutud, hukule määratud eluriismest. See ei tähenda, justkui saaksime oma elust loobumisega mingil kombel õndsust „ära teenida“ – ei, see pole meie võimuses ning selleks pole ka vajadust. Jeesus on selle meile juba „ära teeninud“. Kuid meie ees on valik – kas võtta see õndsus, mis ongi Jeesuses, vastu, või mitte. Valik on niisiis: Jeesuse või mõne teise isanda (olgu selleks kasvõi meie ise) vahel. Tema vastuvõtmises on see suurem õigus, millest tänases kirjakohas kuulsime Jeesust kõnelevat. See, mis on märksa suurem, kui nende õigus, kes ise püüavad oma vaga eluga Jumala heakskiitu ära teenida.

Jacob Neusneri raamatus „Rabi kõneleb Jeesusega“ on stseen, kus peategelane on veetnud päeva Jeesust järgides ning seejärel eraldub koos mõnede teiste teatud linna juutidega palveks ja toora-uurimiseks, et koos selle paiga rabiga arutada kõike, mida ta äsja kuulnud oli. Rabi tsiteerib Babüloonia Talmudit: „Rabi Simelai selgitas: „Moosesele anti 613 käsku, 365 neist negatiivseid – vastavalt päikeseaasta päevade arvule – ning 248 positiivset, vastavalt inimkehe liikmete arvule. Taavet tuli ja taandas nad üheteistkümnele. Jesaja tuli ja taandas nad kuuele. Jesaja tuli taas ja taandas nad kahele. Veelgi tuli Habakuk ja rajas nad ühele, nagu on kirjutatud: „Aga õige peab usust elama“ (Ha 2:4)“ Nüüd küsis rabi minategelaselt: „Mida see Jeesus välja jättis?“ „Ei midagi.“ „Siis mida ta lisas?“ „Iseenda.“

Õige peab usust elama – ja kristlik usk tähendab ennekõike usaldumist. Armsad, me oleme kutsutud hülgama pattulanguse usaldamatuse ning loovutama kogu „hea ja kurja tundmise“ Jumalale Jeesuses Kristuses. Ka omaenda ajaliku ja igavese Elu. Mitte asjata pole 10 sõna alguses käsk teenida ühtainsat ja tõelist Jumalat – üle kõigi muude kaalutluste, mis võiksid esile tulla.

Üle-eelmise postituse juurde sobiks veel üks tore tsitaat T.P. Carpe Jugulumist (jugulum on ladinakeelne sõna kõri kohta ning carpe… noh, carpe diem on vast igaüks kuulnud, nii et sõna carpo tähendusvarjundid peaks olema kergesti tuletatavad):

(Omi Preester) “Praegu näiteks käib üks väga huvitav vaidlus patu olemuse üle.”
(Nõid) “Ja mida nad arvavad? On selle vastu, jah?”
“See ei ole niisama lihtne. See ei ole ju mustvalge küsimus. Halli varjundeid on lõpmata palju.”
“Ei.”
“Kuidas, palun?”
“Ei ole mingeid halle, on ainult määrdunud valge. Üllatav, et te seda ei tea.” /…/
“Asi on palju keerulisem.”
“Ei. Ei ole. Kui inimesed ütlevad, et asjad on palju keerulisemad, siis tähendab see ainult, et neile ei meeldi tõde. /…/ Kui ma usuks, et on olemas üks jumal, kes tõesti inimestest karvavõrdki hoolib, kes valvab nende üle nagu isa ja hoolitseb nende eest nagu ema… noh, minu suust te siis juba ei kuuleks, et “Igal asjal on kaks poolt” ja “Teiste inimeste usku peab austama”. Mind te juba ei tabaks püüdmast lihtsalt üldiselt kuidagi kena olla, lootuses, et lõpuks ehk läheb siis kõik kuidagi hästi…”

Kui juba kirjutamiseks läks, küllap oleks siis paslik ära märkida ka vahepeal toimunud sündmused, mis ilmselt on olulised meie pere elukäigus. Esimene, nagu juuresolev pilt viitab, on see, et peapiiskop andis mulle loa kandideerida Põlva Maarja koguduse õpetaja ametikohale ning möödunud pühapäeval koos olnud koguduse nõukogu kiitis minu kandidatuuri heaks. Seega siis, kui iEnnu puhkus Pärnus lõpeb, siirdun arvatavasti Põlvasse. Ees seisavad lisaks tavapärasele vaimulikule tööle mured pastoraadi remondiga seoses, samuti on plaanis kolida kantselei leerimajast tagasi kirikusse, nagu ta varemgi on olnud. Vaja vaid ahjud korda teha.

Teele ja Marie ei jõudnudki Pärnusse kolida :)

Teine sündmus on akadeemilisest sfäärist. Nimelt võeti mind vastu EELK Usuteaduse Instituudi doktoriõppesse. iOve on juhendajaks ning esialgne teema on “Kirikuosaduse küsimus kaasaja Ameerika Ühendriikide luterlikus teoloogias”. Nüüd on mure selles, kas õnnestub pääseda stipendiumi saajate hulka, või tuleb hakata õppemaksu omast taskust maksma. Kui asi areneb, küllap kirjutan pikemalt.

Niisiis on käes viimase puhkusenädala reede (ainult üks vestlus ja kaks laulatust täna, kaks ristimist ja üks laulatus homme). Teisipäevast pean jälle tööl olema.

Lõpetasin just Terry Pratchetti “Strata” lugemise ning meenus juba mitmel korral pähe turgatanud mõte kokku lugeda, mitu raamatut nimetatud autorilt ma lugenud olen. No päris mitu neid ju on, seepärast ka huvitav. Otsisin siis internetist nimekirja välja ja püüan nüüd meelde tuletada. (Täiendatud 18. septembril 2008.)

“Vaibarahvas”
“Strata”
“Võlukunsti värv”
“Fantastiline valgus”
“Equal Rites”
“Mort”
“Ürgsorts”
“Wyrd Sisters”
“Püramiidid”
“Härrasrahvas”
“Small Gods”
“Truckers”
“Diggers”
“Eric”
“Head ended”
“Liikuvad pildid”
“Wings”
“Vikatimees”
“Witches Abroad”
“Only You Can Save Mankind”
“Johnny and the Dead”
“Soul Music”
“Interesting Times”
“Maskerade”
“Johnny and the Bomb”
“Hogfather”
“Patrioot”
“Viimane manner”
“Carpe Jugulum”
“Viies elevant”
“The Truth”
“Thief of Time”
“The Last Hero”
“The Amazing Maurice and his Educated Rodents”
“Night Watch”
“The Wee Free Men”
“Monstrous Regiment”
“A Hatful of Sky”
“Going Postal”
“Wintersmith”
“Making Money”

Nii et siis kokku 41 raamatut, kui nüüd miski ei ununenud. Vähemalt on see siis tehtud, see nimekiri :) Enamik raamatuid on mul füüsiliselt olemas, nii et võin lahkesti laenata huvilistele.