Üle-eelmise postituse juurde sobiks veel üks tore tsitaat T.P. Carpe Jugulumist (jugulum on ladinakeelne sõna kõri kohta ning carpe… noh, carpe diem on vast igaüks kuulnud, nii et sõna carpo tähendusvarjundid peaks olema kergesti tuletatavad):
(Omi Preester) “Praegu näiteks käib üks väga huvitav vaidlus patu olemuse üle.”
(Nõid) “Ja mida nad arvavad? On selle vastu, jah?”
“See ei ole niisama lihtne. See ei ole ju mustvalge küsimus. Halli varjundeid on lõpmata palju.”
“Ei.”
“Kuidas, palun?”
“Ei ole mingeid halle, on ainult määrdunud valge. Üllatav, et te seda ei tea.” /…/
“Asi on palju keerulisem.”
“Ei. Ei ole. Kui inimesed ütlevad, et asjad on palju keerulisemad, siis tähendab see ainult, et neile ei meeldi tõde. /…/ Kui ma usuks, et on olemas üks jumal, kes tõesti inimestest karvavõrdki hoolib, kes valvab nende üle nagu isa ja hoolitseb nende eest nagu ema… noh, minu suust te siis juba ei kuuleks, et “Igal asjal on kaks poolt” ja “Teiste inimeste usku peab austama”. Mind te juba ei tabaks püüdmast lihtsalt üldiselt kuidagi kena olla, lootuses, et lõpuks ehk läheb siis kõik kuidagi hästi…”