Dilberti autor Scott Adams palus Dilberti blogi lugejail saata mõttetuid riimijuppe, et nendest üks harilik lööklaul kokku panna (ja hariliku lööklaulu sõnad ilmnevadki ju lähemal vaatlemisel sageli mõttetud olevat). Laulu pealkirjaks sai She Amazed Me. Sõnad ja link .mp3 versioonile on siin, kellegi entusiasti poolt veebist leitud piltidest kokku pandud muusikavideo aga siin:
Nõndaks, tasapisi hakkab tekkima selgus sellest, kuidas iMovie toimib. Alguses tundub segane (eriti iM HD-lt iM ’08 peale üle minnes), aga tegelikult pole hullu midagi. Kes pildil olevaid isikuid tunnevad (või on muidu uudishimulikud), võivad vaadata kahte e-nikerdust.
Teine on dotmäkis (juutuub ei taha filme, mis on pikemad kui 10 min): http://gallery.mac.com/pkala#100075 ja selle on filminud Eve Kikas 2006. aasta detsembris.
Nojah, surmast räägib küll ainult üks osa kõnest, aga sagedase matustelkäijana jäi just see mulle enim kõrvu. :)
Steve: “Kui olin 17, lugesin ütlust, mis kõlas umbes nii: “Kui elad iga päeva, nagu oleks see sinu viimane, siis ühel päeval on sul kindlasti õigus.” See avaldas mulle muljet ning sellest ajast alates, viimased 33 aastat, olen igal hommikul peeglisse vaadates endalt küsinud: “Kui täna peaks olema minu elu viimane päev, kas tahaksin teha seda, mida tänaseks olen plaaninud?” Kui vastus on olnud “ei” liiga palju hommikuid järjest, siis tean, et pean midagi muutma.
Selle meeles pidamine, et varsti olen ma surnud, on kõige tähtsam tööriist, mida olen kohanud, mis aitab mul teha elus suuri otsuseid. Peaaegu kõik – kõik välised ootused, kogu uhkus, kogu hirm häbi või läbikukkumise ees – kõik need asjad langevad ära surma palge ees, jättes vaid selle, mis on kõige olulisem. Meeles pidada oma surelikkust – see on parim viis, mida tean, vältimaks mõttelõksu, nagu oleks sul midagi kaotada. Sa oled juba alasti. Pole mingit põhjust, miks mitte järgida oma südant.”