Nojah, surmast räägib küll ainult üks osa kõnest, aga sagedase matustelkäijana jäi just see mulle enim kõrvu. :)
Steve: “Kui olin 17, lugesin ütlust, mis kõlas umbes nii: “Kui elad iga päeva, nagu oleks see sinu viimane, siis ühel päeval on sul kindlasti õigus.” See avaldas mulle muljet ning sellest ajast alates, viimased 33 aastat, olen igal hommikul peeglisse vaadates endalt küsinud: “Kui täna peaks olema minu elu viimane päev, kas tahaksin teha seda, mida tänaseks olen plaaninud?” Kui vastus on olnud “ei” liiga palju hommikuid järjest, siis tean, et pean midagi muutma.
Selle meeles pidamine, et varsti olen ma surnud, on kõige tähtsam tööriist, mida olen kohanud, mis aitab mul teha elus suuri otsuseid. Peaaegu kõik – kõik välised ootused, kogu uhkus, kogu hirm häbi või läbikukkumise ees – kõik need asjad langevad ära surma palge ees, jättes vaid selle, mis on kõige olulisem. Meeles pidada oma surelikkust – see on parim viis, mida tean, vältimaks mõttelõksu, nagu oleks sul midagi kaotada. Sa oled juba alasti. Pole mingit põhjust, miks mitte järgida oma südant.”
http://www.youtube.com/watch?v=JPL_NjBjUWE on kõne videosalvestus ja tekst.
(Muidugi, FMJ seersandi motivatsioonikõne – http://www.youtube.com/watch?v=TFNeBRc7W7s kõrval on tegu kahvatu pobisemisega… :))