Meie pere on alles nüüd avastanud brittide superstaariotsingu möödunudaastase võitja Paul Pottsi. Mis tema juures köidab? Ilmselt ennekõike tema loomupärane armas tagasihoidlikkus oma talendi juures…
Lisaks:
Pauli kanal juutuubis.
Võiduraha kavas kulutada võlgade katteks ja uutele hammastele.
Leidsin veebiavarustelt mõned “vanad” fotod 2004. aastast: http://www.zone.ee/osssu/Osvald/. Päris tore vaadata juba nüüd. :)
Paabeli (Siberi) jõgede kaldail,
seal me istusime ja nutsime,
kui mõtlesime Siionile (Eestile).
Remmelgate otsa, mis seal olid,
me riputasime oma kandled.
Sest seal küsisid meilt
meie vangiviijad laulu sõnu
ja meie piinajad rõõmulaule:
“Laulge meile Siioni laule!”
Kuidas me võime laulda
Issanda (kodumaa) laulu võõral pinnal?
Kui ma sind unustan, Jeruusalemm (Eestimaa),
siis ununegu mu parem käsi!
Jäägu mu keel kinni suulae külge,
kui ma sinule ei mõtleks,
kui ma ei paneks Jeruusalemma (Eestimaad)
oma ülemaks rõõmuks!
(Allikas: http://www.kalev.ee/est/parnu/?news=929973)
Jah, ajalugu kordub ja inimesed pole aastatuhandetega eriti muutunud… :I
Ostame ikka välismaist pudelivett…
Kuidas aru saada, kas saba liputav koer on sõbralik või kuri? Kui paljastatud hambad ja lõrin kõrvale jätta, siis näib, et indikaatoriks on sabaga vehkimise viis: on see kaldu vasemale- või paremale poole? Täna laekunud Scientific American’is on sellest põgusalt juttu. (Muud artikli on muidugi samuti huvitavad, aga praktikas võib koera saba jälgimisest vist kõige nähtavam kasu tõusta.)
Aitüma Illimarile märkamast!
Kristus on surnuist üles tõusnud!
Jah, ta on tõepoolest üles tõusnud!
Antakse välja igasugu “päevasõnu” ja “sõnu tänaseks päevaks”. Mulle isiklikult imponeerib enim isa Stan Fortuna veebilehe rubriik “Nädala õnnistus” (Weekly Blessing): http://www.francescoproductions.com/weeklyblessing.asp. Midagi on selles paateris lisaks ta väga eripalgelisele muusikale (nt http://www.francescoproductions.com/mp3s.asp või http://www.last.fm/music/Fr.+Stan+Fortuna), mis teeb tuju heaks ning rõõmsaks. :)
Täna teatatakse Sir Arthur C. Clarke surmast. Childhood’s End jääb eredaimalt meelde, kuigi ka teised tema kirjutised pole pahad. Puhaku rahus. (Vikipeedias on avaldatud ka üks eriti armas pilt Arthurist koos tema iMaciga ning juutuubis on leida mitu toredat nägemust Ramast. :))
Kuidas elada üle Tallinn-Tartu maantee?
Olen viimase nädala jooksul korduvalt pidanud autoga vurama Tallinna ja Tartu vahet, nii et sellest maanteest on juba päris kõrini (aga vist täna-homme ning esmaspäevalgi on veel tarvis Tallinna külastada – mis teha, kui e-riik veel piisavalt E ei ole). Olen taas jõudnud äratundmisele, et ainus rohi, mis selle kõrinisaamise vastu pisutki aitab, on Pete Seeger. Tema rõõmsameelsus ja kohati päris teravmeelsed laulutekstid, sekka lastelauludega segatult, ei saa lihtsalt jätta meeleolu tõstmata. Soovitan nii soojalt, kui ka külmalt – vastavalt aastaajale.