Veel üks lugu eelnimetatud raamatust, mis oma häbenematus realistlikuses mulle hästi meeldib:
Vestlevad poliitik ja tema sõber.
“Kas teadsid, et meie asepresident plaanib eelolevatel valimistel sinu vastu kandideerida?”
“See lurjus! Ma ei karda teda põrmugi. Igaüks teab, et ta on vabaduses ainult tänu oma poliitilistele sidemetele.”
“Meie sekretär plaanib samuti teatada kandideerimisest.”
“Mida! Kas ta ei karda, et tema pettused võivad avalikuks tulla?”
“Olgu-olgu, ma tegin ainult naja. Tegelikult rääkisin äsja nende mõlemaga ning nad toetavad täielikult sinu kampaaniat.”
“No vaata nüüd, mis sa tegid: panid ming ütlema inetusi kahe kõige kenama inimese kohta meie parteis.”