Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas…
Keiser Augustus, Julius Caesari kasupoeg, kes verise kodusõja tulemusel Rooma vabariigi impeeriumiks ümber kujundas ning endale selle valitsejarolli võttis, kuulutades end “jumala pojaks”, maailma päästjaks ja rahutoojaks, tahtis saada infot iga inimese kohta riigis (või ka “kogu tuntud maailmas,” nagu algteksti tõlkida võiks), et neid efektiivselt makstustada.
Jumal otsib suhet iga inimesega, et meid päästa ja õnnistada.
Vastandus inimlike ja Jumala meetodite vahel esineb evangeeliumis sageli. Ka siin, loo alguses Rooma võimumeeste nimetamine toob meie ette selle, kuivõrd erinevad võivad olla soovid ja vahendid.
Nii Augustus kui Jumal olid otsustanud oma tahtmise täita iga hinna eest. Kuid selle “iga hinna eest” tähendus oli kardinaalselt erinev. Augustuse ja loendamatute teiste jaoks tähendas “iga hinna eest” seda, et oma ellujäämine ja võim tuleb kehtestada vajadusel ka teiste arvel, hoolimata põhjustatud kannatustest. Jumala “iga hinna eest” aga tähendab armastust, mis ei pea ühtki pingutust, enda alandamise ja kinkimiseni välja, liiga kõrgeks hinnaks ka nende armastatute eest, kes seda kuidagi ära pole teeninud. Meie igaühe eest, kui päris täpne olla.
Hindadest kõneldakse nüüdsel ajal palju. Ehk meenutab jõulusõim meile seda hinda, mille Jumal meie päästmiseks on maksnud ja aitab meil oma elus mõisteid õige sisuga täita Jumala auks ja kaasinimeste õnnistuseks. Niisuguselt õnnistatud jõuluaega soovin meile kõigile.