Olen varsti kolm nädalat veetnud siin tõsiluterlaste maal St. Louisi (Missouri) Concordia Seminaris. Peamiselt mööuvad mu päevad küll raamatukogu jahedas keldris, kuid hommikuti on alati jumalateenistus seminari kirikus, millest kogu campus osa võtab ja nii minagi. Olen ikka mõelnud vahel, et peaks mõne siinse jumalateenistuse videosalvestama ja kodumaal näitama mõnedele, kes uut missakorda, sutaane ja albasid jmt “roomastamiseks” peavad. Äsjalõppenud taevaminemispüha jumalateenistusel oli see tunne eriti tugev: korralik liturgiline jumalateenistus ühes paasaküünla altari juurest ristimiskivi juurde tagasiviimise protsessiooniga (nagu ikka, tuurifer viirukipanniga kõige ees), siis tselebrandi poolt lauldav ülestõusmisevangeelium, mille ajal sutaanides ja koorirüüdes seminaristidest ministrandid kiriku läbi käisid ja kõiki pühitsetud veega piserdasid, lõppu siis Te Deum ja paasaõnnistus. Aga nagu ma aru olen saanud, on siinne seminar pigem “madalkiriklik” võrreldes Fort Wayne’i Concordia Seminariga…
Elagu roomamine ja alandlik lömitamine katoliku kiriku ees, siis ehk lambukesed ka hakkavad kokku jooksma vaatemängule.