Mõtleks, Tallinna linnapea saadab mulle järjepanu sõnumeid. Väga austav! Kahjuks ei võta ta telefoni, nii et pidin vastama e-kirjaga. Kopeerin selle siia ka juhuks, kui Edgari kirjakast sõprade sõnumeist ummistunud peaks olema (Sa ju loed minu diariumi, eks?)
Kuku, armas Edgar!
Ma ei tea, kust Sa mind tunned, aga küllap oleme kusagil kohtunud või loed minu diariumi vmt. Miks muidu niisugused familiaarses toonis sõnumid…
Püüdsin Sulle linnavalitsusse helistada (ole hea, saada mulle oma mobiilinumber, kui tahad suhelda), aga Sa ei võtnud vastu. Miks? (Kindlasti Sa töötad ka laupäeviti – linn ju suur ja pealegi sajab väljas vihma.) Tahtsin Sulle teatada, et olen juba hääletanud, ega kavatse antud häält muutma hakata, nii et sõnumi saatmine poleks tasunud vaeva. Ära enam kirjuta – sellest pole kasu!
Kui tahad suhelda, helista parem (ja ära karda, et valel ajal satud – kui olen matusel või nii, siis panen telefoni alati hääletule-režiimile)!
Toomas