Täpselt minu küsimus inimeste Kuu peale saatmisega seoses. What’s the point?
| The Colbert Report | Mon – Thurs 11:30pm / 10:30c | |||
| Bob Park | ||||
|
||||
juuli 2009
Arhiivid kuude kaupa
huumor22 juuli 2009 12:47 p.l.
Olen vahel mõelnud, et keegi võiks arvutisse klõpsida Lev Davõdõtsevi geniaalse raamatu “Käed üles! ehk Vaenlane nr. 1“. See “natuke detektiivne, lisaks meditsiiniteaduslike sugemetega ja isegi proloogiga, see-eest aga ilma lõputa romaan,” mis “koosneb kümnest isiklikult autori poolt kirjutatud osast ning veel üheteistkümnendast osast, mille ta soovitab lugejail ise kirjutada,” ilmselt kas meeldib või tülgastab tühisena (üks positiivne kommentaar on siin). Omal seisab kusagil üks kapsaksloetud eksemplar, mille Lauri Pääslaselt (puhaku rahus) kunagi sain ja paarile usaldatavamale sõbrale lugeda olen pakkunud. Aga küllap peab ikka mingi meditsiiniteaduslike sugemetega “kiiks” küljes olema, et seda raamatut nautida, sest enamikule sõpradest ei meeldi Davõdõtsevi lood enam, kui Stephen Colbert‘i I Am America (And So Can You!) (raamat, mis on pälvinud “Stephen T. Colbert Award for the Literary Excellence“!)
Tagasi postituse alguse juurde. Kirjutama ajendas mind nimelt ootamatu avastus, et head inimesed on minu mõtte juba ammu, üsna sajandi alguses, teoks teinud: minut.ee-s nimelt. Olge tänatud! Kui teiesuguseid ei oleks, oleks meie kõigiga mingi ukk, upp või utt…
Seeraamat räägibsellest
kuidasspioonidotsustasidhävita
dakõikpoisidjatüdrukudsest
vihkavadneidülekõigemaailmas
teoloogia12 juuli 2009 05:41 p.l.
Nalja kui palju:
Türgi televisioon reklaamib sügisel algavat tõsielusarja “Hingekarjaste tuleproov”, kus nelja usundi esindajal tuleb oma usku pöörata vähemalt üks uskmatu mängija, kirjutas reedel ajaleht Guardian.
(Kompass vahendab BNS-i uudist)
isiklik11 juuli 2009 07:38 e.l.
Panin mõned laulupeo-fotod Internetti, sedakorda prooviks Facebook’i. See oli niivõrd ebameeldiv kogemus (FB kaotas paar korda mu fotod ja allkirjad ära jne), et muljetamiseks jaksu ei jäänudki.
Kui kõigile (demokraatlikus mõttes) tantsupeolistele jäi hinge Jaan Tätte “Tuulevaiksel ööl” ning paljudele laulupeolistele 12-aastane Heldur Harry Põlda oma heleda häälega, siis mulle, kes ma lapsi kantseldades muusikat väga nautida ei saanud, oli suurimaks elamuseks rahvuslippude rohkus ja üldine kaunis sentiment rongkäigus ning esimesel laulupeoetendusel (teist ei saanud mõistetavatel põhjustel vaadata). Ja muidugi see, et igal kolmandal sammul võis kohata tuttavaid kodu- ja välismaalt.
Laulupidu? Igatahes! :)