Panin mõned laulupeo-fotod Internetti, sedakorda prooviks Facebook’i. See oli niivõrd ebameeldiv kogemus (FB kaotas paar korda mu fotod ja allkirjad ära jne), et muljetamiseks jaksu ei jäänudki.
Kui kõigile (demokraatlikus mõttes) tantsupeolistele jäi hinge Jaan Tätte “Tuulevaiksel ööl” ning paljudele laulupeolistele 12-aastane Heldur Harry Põlda oma heleda häälega, siis mulle, kes ma lapsi kantseldades muusikat väga nautida ei saanud, oli suurimaks elamuseks rahvuslippude rohkus ja üldine kaunis sentiment rongkäigus ning esimesel laulupeoetendusel (teist ei saanud mõistetavatel põhjustel vaadata). Ja muidugi see, et igal kolmandal sammul võis kohata tuttavaid kodu- ja välismaalt.
Laulupidu? Igatahes! :)