Kas mäletate veel aega, mil teadsime hästi sõna “keelatud”, kuid mitte seda, kas täna sooja vett antakse? See oli aeg, mil välismaise päritoluga asju sai osta peamiselt vaid poodidest, mida reklaamisid suured Wrigley närimiskummi reklaamid ja kus veel mõni kuu tagasi müüdi kaupa vaid valuuta eest. See oli aeg, mil iga välismaalane oli imeasi kohalike silmis ning hiljuti tegevust alustanud Hansapank saatis iga päev rahakohvriga mehe üle lahe Soome, sealsesse panka raha hoiustama.
See aeg, mis kohati tundub olevat nii kauge ja imetabane, saab korraga elavaks lugedes Marc Hymani raamatut Back on the Map: Adventures in Newly-Independent Estonia. Autor meenutab oma juhtumusi 1992. aastast, mil ta noore ameeriklasena esialgu üheks semestriks siia Estonian Business Schooli õppejõuks tuli. Alates palavast rongireisist Berliinist Riiga (vahepeal veermikku vahetades ja ootamatult Valgevenet läbides), läbi umbkeelse pensionärist venelanna allüürnikuks olemise kuni tudengite ja hansapankurite öiste pidudeni, annab raamat mu meelest üsna hea pildi tolleaegsest õhustikust ja toimuvatest protsessidest.
Lugemise teeb eriti meeldivaks asjaolu, et autor ei kirjuta patroneerivalt “pärismaalastele” kaasa tundes, vaid pigem tunnustavalt ja mõista püüdes.
Tänu autori ebaameerikalikult heale ajalootundmisele (muide, kas teadsite, et Kalevipoeg on 1895. aastal avaldatud ka inglise keeles?) võib raamatut julgelt soovitada meie taustast huvituvatele välismaalastele (või kinkida jõuludeks). Juhul, kui kunagi jõutakse ka eestikeelse tõlkeni, võiks kaaluda ka Eesti koolide kohustusliku lugemisvara hulka arvamist.