Mõttetera vapralt mehelt
I believe that to have a friend,
a man must be one.
That all men are created equal
and that everyone has within himself
the power to make this a better world.
That God put the firewood there
but that every man
must gather and light it himself.
In being prepared
physically, mentally, and morally
to fight when necessary
for that which is right.
That a man should make the most
of what equipment he has.
That sooner or later...
somewhere...somehow...
we must settle with the world
and make payment for what we have taken.
That all things change but truth,
and that truth alone, lives on forever.
In my Creator, my country, my fellow man.
- The Lone Ranger
|
Pärast paari päeva FSSPX-i Kaunase prioraadis (ja kutsumatut kirgastumiselamust) mõjub ümbritsev maailm kogu oma arutuses ja tühisuses täieliku kultuurišokina. Mingi erilise kirkusega paistab ümberringi vohav tühisus ja rumalus vastu ning lausa kurvastav on, et inimesed heal meelel ihaldavadki sellele tasemele jäämist.
Hilisõhtune Anne Maasiku ja Heikki Veromanni kontsert oli siiski päris asja ette ja seda [...]
Avastasin täna, et Nokia Sports Tracking on päris tore tasuta vidin, mille abil saab rattaga poes või treeningsõitudel käimise liita näiteks OpenStreetMapi jaoks andmete kogumise/täiendamisega (oskab läbitund teekondi eksportida päris mitmesse vormingusse, GPX kaasa arvatud). Kena!
Põlva kohalt läheb läbi harilikult üsna tiheda liiklusega lennukoridor. Seda ilusam on neil päevil üles vaadates näha puhast, hallide triipudeta taevast. Ka http://www.flightradar24.com/ pilt on üsna hõre, kuigi õhuruum olevat ju osaliselt avatud. Igal juhul meeldiv vaheldus.
Nüüd on pisut põnevust veel selle ümber, kas igasugu välisministrid suudavad end Tallinna lennutada (või lähevad hoopis golfi [...]
Oh seda elu küll… Mõne raamatuga on kohe nii, et ei jaksa kuidagi järge ära oodata ning oled sunnitud tükk aega tegelema tõsisemate asjadega. Täna jällegi juhtus teistpidi paha lugu: saabusid kohe kaks oodatud järge: J. Delingpole’i Coward at the Bridge (järg mõnusale II Maailmasõja-teemalisele romaanile Coward on the Beach) ja Catherine Fisheri Sapphique (järg [...]
Aprillikuine saatetund salvestatud ja monteeritud. Räägime heast elust ja sellest, kuidas elu “läheb”. Plaanis oli rääkida ka voorustest, aga jõudsime ainult selleni, mida populaarne kõnepruuk “vooruse” all mõistab. Ehk järgmisel korral jõuame “päris” asja juurde.
Täna on taas olnud üks meeldiv päev. Väsitav, jah, aga meeldiv. Hommikune missa oli väsinud häälest hoolimata kosutav ning sama võib öelda ka pärast leeritundi Piigaste hooldekodus peetu kohta. Pärastlõunal taas toredad külalised (juba kolmandat järjestikust päeva – näib, et päris asotsiaalid me siiski ei ole) ning õhtul tegime veel perega ühise rattaretke. Tänu Jumalale, [...]
Tõsi ta on, jah.
Ülestõusmisöö missa oli väga kosutav ja ergutav (nagu näha postitamise kellaajast). Hääl väsis küll pisut ära, nii et kui Gloriani jõudsime, ei saanud kuidagi õiget nooti kätte (organisti ka ei olnud) aga muidu oli väga tore. Nagu Suurel Reedel ristitee palvusel, tundusid loetavad piiblitekstid (ja, olgem ausad, ega neid nüüd vähe [...]
Hiljuti sai macheist.com-st ostetud RapidWeaver ja sellega tuli kaasa veel mitmesugust tarkvara (http://www.emug.ee/uudised/2010/03/03/macheist-nanobundle-2/), muuhulgas ka programm nimega MacJournal. Otsustasin nüüd proovida, kas temas on midagi, mis paneks NoteBooki välja vahetama. Selleks alustan tasapisi, katsetades esmalt päevikukirje kribamist ja blogisse postitamist. Kui see kenasti toimib, eks vaatame siis kunagi hiljem edasi…
Tänane päev möödub, loomulikult, vaikselt. [...]
Pidasime hommikul kiriku peavärava juurest altari ette kõndides ristitee palvust. Üsna elulähedane: teekonda alustades ümbritses meid oma üsna argist elu elava linna müra, mille keskel meie oma Kristusega tundsime endid üsna nagu Jeesust hukkamispaigale saatjad tunda võisid. (Kui paljud toona toimuvat tähele panid?) Viimasteks peatusteks kirikusse jõudes olime kui linnamüüri taha hukkamismäele jõudnud: kohal ainult need, [...]
Diarium on juba mõnda aega varjusurmas olnud ja seda mitmel põhjusel. Esiteks muidugi see, et pole aega pikemalt mõlgutusi irjutada. Väiksemad hüüatused lähevad moodsal ajal nagunii Twitterisse ja Facebooki ühes jagamist väärivate netileidudega ning arvamusavaldused loetud raamatute kohta weReadi. Kui parafraseerida Kogujat, siis võib vist öelda, et igale asjale on määratud koht…
Päris maha kanda [...]
|
|